17. "Issajev": kui Haapsalu Tallinnaks sai

Teine võttepäev minu kaheksast...
Eelmine kord olin kogu sellest masinavärgist kangesti sisse võetud ja kirjeldasin asju pigem superlatiivseina.
Tänase võttepäeva järel on muljed samasugused. Ehkki kardetavasti kahandab mu kiidukõne kõlavust kõikehõlmav väsimus.
Aga ärgem rutakem ette.
Kell 13 oli väljasõit, seekord hotell "Olümpia" juurest, kus filmigrupp peatub. Taas taksosse ja Haapsalu poole. Või õieti kõigi teiste meelest Haapsalu poole peale taksojuhi, kes tiirutas mööda linna ja peatus lõpuks Lennusadama väravate taga. Kus eilseid stseene üles võeti. Seepeale julgesin arglikult pärida, kas me mitte merevärava asemel relsirägastikku ei peaks sattuma. Pidime küll. Ots ümber ja tuldud teed tagasi. Kogu see tühitiir vältas tubli 25 minutit kuni lõpuks Pärnu maanteed pidi sobivasse suunda sahisesime. Aga see-eest käisin peaaegu Lennusadamas ära. Seni olin sellest paigast vaid kuulnud (no ja telekas teda näinud).
Teel sain põgusalt tuttavaks kahe taksos olnud näitlejaga, mõlemad Venemaalt. Ühe perekonnanimi oli Sirin (rõhk sõna alul, mitte hääldada nagu linnuhäälitsust), teise oma ei jäänud meelde (taas kord luban, et järgmistel päevadel lasen toimetajanäitsikel endale KOGU selle peategelaste ja "kunstiliste" ülemuste galerii selgeks teha. Tänane õppetund: olen saksa luuraja Nolmari eestlasest abiline ja mu ülemust mängib Viktor Lamberg. Naispeategelast Lida Bosset kehastab Ksenja Rappoport. Peaoperaator on Mihhail Suslov ja režissöör keerulise perekonnanimega Sergei. Nimekiri jätkub homme :).
Jõudsime igatahes vaatamata oma kilulinnas keerutamisele Haapsallu hetkel, mil nii kostüümibuss kui grimmiauto olid alles teel. Taas kord sai kinnitust asjaolu, mida mäletan juba nõukaaegsest televisioonitegemisest - et igasugustele pildiga salvestustele lihtsalt ei ole võimalik hiljaks jääda. Tule, mis kell tahad, ikka saad oodata.
Raudteejaam-muuseumist sai pikaks päevaks Revali vaksal. Ilus ja korras on see vana jaamakompleks seal "depressiivses eesti väikelinnas" :)
Tänase päeva tegi keeruliseks 80 inimese osalemine jaamas saalivate kodanike rollides. Iga stseeni seati esmalt tund aega, kõik-see-mees pandi liikuma, tegutsema, sisenema-väljuma eri hetkedel ja eri avaustest. Mis tähendas, et näitlejad tegelikult pidid ootama (kaunis kannatlikult) oma võimalust "sõna sekka öelda".
Ometi sai "purki" kolm stseeni, viimase finaalduubel kuulutati kunstiküpseks täpselt südaööl.
See viimane täna võetu andis võimaluse öelda ka esimesed sõnad selle produktsiooni jooksul. Need olid "M...mis, ah jaa, ostan. Aitäh!" Hea lihtne tekst, oleks see tulnud võõras keeles üles öelda, poleks hullu midagi. Aga pikk kolmeleheküljeline stseen, kus peamiselt mina vahutan saksa keeles, mitte vaid maha häälida, vaid ka (ladusalt ja ilma teatraalsete liialdusteta) maha mängida, tundub hetkel piisavalt pretensioonika väljakutsena. Õnneks on 2. augustini, mil selle salvestamiseks läheb, pisut aega.
Leping sai ka täna alla kirjutatud. Niipalju sain targemaks, et seriaal hakkab jooksma kanalil RTR 2009. aasta teises pooles. Võtted kestavad selle aasta 28. novembrini (Eestis ja eestlastega muidugi vaid augusti keskpaigani). Ja et kui mu tekstistseene peab hiljem üle helindama, siis tuleb sõita Moskvasse. Õigupoolest läheks meelsasti, pole sealkandis juba oma 20 aastat käinud. Seda enam, et saaks nende kulu- ja kirjadega sõita ja magada. Ja viisa kindlustavad nad ka priilt ja probleemideta. Oleks mugav idanaabri tänaseid tegemisi takseerida.
Kui midagi veel lisada, siis - hoolimata sellest, et nad eilsed võtted lõpetasid taas kell 5 hommikul, olid nad kell 13 täna päeval reipad ja rõõmsad, ja kell 12 öösel Anja ikka suutis naeratada.
Aga samas miks ka mitte, sest 14. ja 15. juuli on neil puhkepäevad ja pool meeskonda sõidab nimetatud kuupäevade vahelist ööd magama Pariisi. Vaat' nii käib kinotegemine venelaste moodi :)
Homme (kella järgi küll täna, aga peale magamist) pean olema grimmis kell 14. Võtteks läheb restoranis "Vanaema juures" Tallinnas ja seal peaks osalema ka juba hulk eesti näitlejaid. Meelde jäid Jaan Rekkor ja Hendrik Toompere jr. Aga neid on veel. Pluss taas "mass" - sedapuhku 20 inimest ja 3 kelnerit. Mis veetlev vahetegemine :)
Vähemalt saab homme istuda (kõrtsilauas). Tänane 11-tunnine jalulolek oli mitte just jalustrabav, aga kergelt kõikuma kallutas korpuse küll.
Uute muljeteni. Päikest!