Tervitusi taas Boca Ratonist!
Kaks täispäeva on nüüd paigal oldud. Eilsest mõne sõnaga kirjutasin eelmises jutus. Ega muud suurt lisada ole, kui et õhtul käis pooletunnise autosõidu kaugusel elav Ülo õhtusöögil, kaasas akordion, mida mängisin juba aasta tagasi ja mis nüüdki siia jäeti. Sest homme õhtul peetakse basseini ääres tilluke improviseeritud pidu ja seal mul siis hea "lüüa lugu lustipilli". No ega ma kade poiss ole, mängin ikka.
Tänane päev oli eilsega võrreldes kuum. Eile ei ulatunud õhu ametlik temperatuur üle 71 - 74 F (21-22 C kandis). Päikese all päeval oli muidugi palavam, aga õhk liikus ja ilma päikeseta tuli isegi särk selga panna.
Tänane tervitas mind aga juba kella 8-se hommikuujumise ajal 74-ga, päeval virutas 83 (27 - 28) ära, päikese käes tähendas see selget 35-te. Seda kummalisem oli kuulda, et Eestimaale oli järsku talv siginenud.
Tuulgi oli täna minimaalne, sestap sai 4 tundi veedetud ookeani kaldal. Auto Spanish River Park'i, rannatoolid kaenla alla ja "biitsule". Mõnus oli küll, ookean oli 74 kraadi, laine paras murdja, nagu alati. Rahvastki kogunes päeva edenedes sadades. Ega kohalik elanikkond (kui koolinoored välja arvata) sellisel aastaajal eriti suple. See rohkem minusuguste untsantsakate lõbu.
Taas hoiatasid sildid meid rip currenti eest, samuti panid me endi õlule vastutuse jellyfish'i ja man-o-war'iga kohtumise tagajärgede eest. Man-o-war'e, keda laine kaldale kandis, nägin hulgi. Haisid pidi ka siinkandis liikuma, aga nende eest hoiatavad baywatch'ijad, kes peale uppujate avastamise-aitamise ka sedasorti ohtude ennetamisega kohustatud tegelema on. Hairünnakuid siin on olnud, aga piisavalt harva, et nendest ei räägita ja neid ei peeta eriliseks riskiks.
Marjul on kena komme rannas sööta meid apelsinidega. Siinsed korjatakse ju otse puu otsast ja nende küpsusaste ja seega ka maitse ja mahlasus on midagi muud kui kauge põhjamaa supermarketist ostetutel. Kahjuks on Villa Esto tagaaiast 2006. aastal üle käinud orkaan Wilma hävitanud siinsed "oma" apelsinipuud. Muidu nopiks neid hommikuujumise järel otse sealt.
Mulle meeldib hirmsasti vaadata vabas looduses ringi toimetamas igasugu elukaid. Pesukarud on siinsed tavakülalised pargis ja aias, sisalikud ja (veidi harvemini) iguaanid samuti. Aga eriti kena on vaadata lendamas suuri pelikaniparvi. Inimeste ranna ääres nad küll eriti ei asu, pigem ikka seal, kus kalapaadid randuvad. Olevat teised nii kavalad ja osavad, et passi sa oma kalasaaki kuidas tahad, suudavad nad ikkagi mingil hetkel su tähelepanu kõrvale juhtides sealt ka oma osa näpata.
Naljakas oli täna rannas vaadata ühte vanameest, kes vaevu komberdas oma kahel kõveral koival, vedas vaevu järel süsta, aga kui me Meinhardiga ta pähklikoore üle kaldamadalas murduvate lainete lükanud olime, jäi ta mitmeks tunniks lainete meelevalda, käsitses aeru silmapaistva osavusega ja nautis silmnähtavalt kogu seda protsessi. Ma nautisin ka seda vaatepilti.
Surfajaid oli, kümnete kaupa koolilapsi. Vaatepilt seegi.
Viimase tunni veetsin särgis, siinne päike on kuramuse võimas, õlad said seega päästetud, aga jalasääred on täitsa ära põlenud. Mis sa ühest kahvatunahalisest blondist põhjamaalasest tahad...
Just tulin saunast, siinsetel eestlastel on komme iga reede õhtul end kodumaa kombel "karistada" ja kohe vihaga. Külm õlu ja leilikordade vaheline basseiniskäik kosutab üsna tuttaval moel. Nii on suurepärane hetkel ka Rolling Estonians-i maitse. Täna saab vist varem magama, kuna homme on kirjatüki alul mainitud basseinipidu.
Eile õhtul sai kokku lepitud ka paar külaskäiku ja maha pandud plaan teisipäeval-kolmapäeval sõita Key West'i. See on põnev, aga eks sellest siis vastavalt peale kolmapäeva.
Tänane jutt sai vähem seikluslik kui sõidu algusosa käsitlev "peatükk", rutiinne "puhkamine" on alanud ja iseenesest see ongi see, mida siia otsima tulin. Seega võib juhtuda, et kui Key Westis käik ja võib-olla vabariigi aastapäeva pidu ühes Boynton Beachi restoranis välja arvata, saavad ülejäänud sissekanded just sellised rahulikud ja argised. Päikest ikkagi, eriti neile, kes kodumaal haigustega võitlevad (neid on ja nad loodetavasti tunnevad, et ma neile mõtlen).
Kaks täispäeva on nüüd paigal oldud. Eilsest mõne sõnaga kirjutasin eelmises jutus. Ega muud suurt lisada ole, kui et õhtul käis pooletunnise autosõidu kaugusel elav Ülo õhtusöögil, kaasas akordion, mida mängisin juba aasta tagasi ja mis nüüdki siia jäeti. Sest homme õhtul peetakse basseini ääres tilluke improviseeritud pidu ja seal mul siis hea "lüüa lugu lustipilli". No ega ma kade poiss ole, mängin ikka.
Tänane päev oli eilsega võrreldes kuum. Eile ei ulatunud õhu ametlik temperatuur üle 71 - 74 F (21-22 C kandis). Päikese all päeval oli muidugi palavam, aga õhk liikus ja ilma päikeseta tuli isegi särk selga panna.
Tänane tervitas mind aga juba kella 8-se hommikuujumise ajal 74-ga, päeval virutas 83 (27 - 28) ära, päikese käes tähendas see selget 35-te. Seda kummalisem oli kuulda, et Eestimaale oli järsku talv siginenud.
Tuulgi oli täna minimaalne, sestap sai 4 tundi veedetud ookeani kaldal. Auto Spanish River Park'i, rannatoolid kaenla alla ja "biitsule". Mõnus oli küll, ookean oli 74 kraadi, laine paras murdja, nagu alati. Rahvastki kogunes päeva edenedes sadades. Ega kohalik elanikkond (kui koolinoored välja arvata) sellisel aastaajal eriti suple. See rohkem minusuguste untsantsakate lõbu.
Taas hoiatasid sildid meid rip currenti eest, samuti panid me endi õlule vastutuse jellyfish'i ja man-o-war'iga kohtumise tagajärgede eest. Man-o-war'e, keda laine kaldale kandis, nägin hulgi. Haisid pidi ka siinkandis liikuma, aga nende eest hoiatavad baywatch'ijad, kes peale uppujate avastamise-aitamise ka sedasorti ohtude ennetamisega kohustatud tegelema on. Hairünnakuid siin on olnud, aga piisavalt harva, et nendest ei räägita ja neid ei peeta eriliseks riskiks.
Marjul on kena komme rannas sööta meid apelsinidega. Siinsed korjatakse ju otse puu otsast ja nende küpsusaste ja seega ka maitse ja mahlasus on midagi muud kui kauge põhjamaa supermarketist ostetutel. Kahjuks on Villa Esto tagaaiast 2006. aastal üle käinud orkaan Wilma hävitanud siinsed "oma" apelsinipuud. Muidu nopiks neid hommikuujumise järel otse sealt.
Mulle meeldib hirmsasti vaadata vabas looduses ringi toimetamas igasugu elukaid. Pesukarud on siinsed tavakülalised pargis ja aias, sisalikud ja (veidi harvemini) iguaanid samuti. Aga eriti kena on vaadata lendamas suuri pelikaniparvi. Inimeste ranna ääres nad küll eriti ei asu, pigem ikka seal, kus kalapaadid randuvad. Olevat teised nii kavalad ja osavad, et passi sa oma kalasaaki kuidas tahad, suudavad nad ikkagi mingil hetkel su tähelepanu kõrvale juhtides sealt ka oma osa näpata.
Naljakas oli täna rannas vaadata ühte vanameest, kes vaevu komberdas oma kahel kõveral koival, vedas vaevu järel süsta, aga kui me Meinhardiga ta pähklikoore üle kaldamadalas murduvate lainete lükanud olime, jäi ta mitmeks tunniks lainete meelevalda, käsitses aeru silmapaistva osavusega ja nautis silmnähtavalt kogu seda protsessi. Ma nautisin ka seda vaatepilti.
Surfajaid oli, kümnete kaupa koolilapsi. Vaatepilt seegi.
Viimase tunni veetsin särgis, siinne päike on kuramuse võimas, õlad said seega päästetud, aga jalasääred on täitsa ära põlenud. Mis sa ühest kahvatunahalisest blondist põhjamaalasest tahad...
Just tulin saunast, siinsetel eestlastel on komme iga reede õhtul end kodumaa kombel "karistada" ja kohe vihaga. Külm õlu ja leilikordade vaheline basseiniskäik kosutab üsna tuttaval moel. Nii on suurepärane hetkel ka Rolling Estonians-i maitse. Täna saab vist varem magama, kuna homme on kirjatüki alul mainitud basseinipidu.
Eile õhtul sai kokku lepitud ka paar külaskäiku ja maha pandud plaan teisipäeval-kolmapäeval sõita Key West'i. See on põnev, aga eks sellest siis vastavalt peale kolmapäeva.
Tänane jutt sai vähem seikluslik kui sõidu algusosa käsitlev "peatükk", rutiinne "puhkamine" on alanud ja iseenesest see ongi see, mida siia otsima tulin. Seega võib juhtuda, et kui Key Westis käik ja võib-olla vabariigi aastapäeva pidu ühes Boynton Beachi restoranis välja arvata, saavad ülejäänud sissekanded just sellised rahulikud ja argised. Päikest ikkagi, eriti neile, kes kodumaal haigustega võitlevad (neid on ja nad loodetavasti tunnevad, et ma neile mõtlen).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar