On teisipäeva õhtu, viimane pidulik (tähendab minu jaoks pisut liiga rikkalik) õhtusöök selle puhkamise käigus on söödud. Peale sööki basseinis kosutamas käidud. Kaks konna, see suurem, kellest pilt ka Orkutis üleval, ja teine, veidi väiksem, olid ennastsalgavalt basseinis. Ei hirmutanud neid mu esimesest päevast arvates 11 naela kogukama kere põhjustatud lokaalne torm sugugi. Pigem üritasin mina nendega ujudes mitte kokku põrgata.
Kaks uudist oli täna, mis kohalike tähelepanu pälvisid. Üks Palm Beachi firma viib inimesi sukelduma, tegi seda ka eile, aga üks austerlane, keskealine jurist, sattus Bahama ranniku lähedal haide huviorbiiti. Ja nii õnnetult, et jäänud jalast ilma ja saanud küll kiirelt rannavalve kopteriga Miami haiglasse toimetatud, pidi siiski verekaotuse tõttu elust lahkuma.
Olen küll igatsevalt mere peale vaadanud, lootes seal kohata lainetest paistvat seljauime, et siis palehigis pageda. No ei läinud õnneks. Tol austerlasel oli vaatepilt olemas, aga ei läinud samuti õnneks. Võrreldamatud asjad, aga saab sama sõnapaariga kirja panna. Kummaline.
Teine uudis, mis meid täna õhtul enne sööki telekate kohalike uudiste kanalitel hoidis oli antud orkaanihoiatus.
Villa Esto on ehitatud tugevate betoonseinte vahele (omal ajal asus siin ameerika sõjaväebaas ja nende lahkudes jätkus ühel Toronto eestlasel oidu mahajäetud seinad võileivahinna eest ära osta. Aga sõjaväehooned on igasuguse ilma kindlalt rajatud. Ja seepärast pole majale viimase 30 aasta tormid suuremat mõju avaldanud).
Ometi kuulati huviga hoiatusi, vihma tuli ka ja tuulas natuke. Suuremaks tormiks ometi ei kiskunud. Ehkki teadjamad väidavad, et ilm võib siin hetkega pöörata, ka halvemuse suunas, arvan siiski, et mu lennuk homme õhtul väljub.
Mis rõõmu teeb on asjaolu, et homsest lubatakse siinse ilma olulist (10 - 15 kraadist) jahenemist. Ehkki päevane päike soojendab niipalju, et basseini ääres oleks ikkagi soe ja hea olla, on maikuine kuumus (siinne muidugi, veebruari kohta küllalt erakordne) seks astaks ilmselt läbi. Nagu mu puhkuski. Ilmataat justkui teadnuks...
Kel juurdepääs Orkutile võib sealt mõnda ülesvõtet kaeda, kel mitte, see võib ise siiakanti sõita või siis lihtsalt oma kujutlusvõimel rännata lasta. Mõnusad ettevõtmised mõlemad.
Neljapäeval jõuan Tallinna, reedel-laupäeval on proovid ja pühapäeval algab Tuglase-etenduste seeria. Armuaega ei anta, aga eks ole saanud juba puhata ka. Ja eestimaine suvi ju alles ees.
Loodetavasti leidsid mu puhkusekirjete lugejad endale miskit huvipakkuvat. Järgmine kord kirjutan juba korralikult kodus olles. Ehk on köögiremont vahepeal valmis saanud ja elu läheb jälle tavapärastesse rööbastesse. Kaunite virtuaalsete kohtumisteni. Päikest!
Kaks uudist oli täna, mis kohalike tähelepanu pälvisid. Üks Palm Beachi firma viib inimesi sukelduma, tegi seda ka eile, aga üks austerlane, keskealine jurist, sattus Bahama ranniku lähedal haide huviorbiiti. Ja nii õnnetult, et jäänud jalast ilma ja saanud küll kiirelt rannavalve kopteriga Miami haiglasse toimetatud, pidi siiski verekaotuse tõttu elust lahkuma.
Olen küll igatsevalt mere peale vaadanud, lootes seal kohata lainetest paistvat seljauime, et siis palehigis pageda. No ei läinud õnneks. Tol austerlasel oli vaatepilt olemas, aga ei läinud samuti õnneks. Võrreldamatud asjad, aga saab sama sõnapaariga kirja panna. Kummaline.
Teine uudis, mis meid täna õhtul enne sööki telekate kohalike uudiste kanalitel hoidis oli antud orkaanihoiatus.
Villa Esto on ehitatud tugevate betoonseinte vahele (omal ajal asus siin ameerika sõjaväebaas ja nende lahkudes jätkus ühel Toronto eestlasel oidu mahajäetud seinad võileivahinna eest ära osta. Aga sõjaväehooned on igasuguse ilma kindlalt rajatud. Ja seepärast pole majale viimase 30 aasta tormid suuremat mõju avaldanud).
Ometi kuulati huviga hoiatusi, vihma tuli ka ja tuulas natuke. Suuremaks tormiks ometi ei kiskunud. Ehkki teadjamad väidavad, et ilm võib siin hetkega pöörata, ka halvemuse suunas, arvan siiski, et mu lennuk homme õhtul väljub.
Mis rõõmu teeb on asjaolu, et homsest lubatakse siinse ilma olulist (10 - 15 kraadist) jahenemist. Ehkki päevane päike soojendab niipalju, et basseini ääres oleks ikkagi soe ja hea olla, on maikuine kuumus (siinne muidugi, veebruari kohta küllalt erakordne) seks astaks ilmselt läbi. Nagu mu puhkuski. Ilmataat justkui teadnuks...
Kel juurdepääs Orkutile võib sealt mõnda ülesvõtet kaeda, kel mitte, see võib ise siiakanti sõita või siis lihtsalt oma kujutlusvõimel rännata lasta. Mõnusad ettevõtmised mõlemad.
Neljapäeval jõuan Tallinna, reedel-laupäeval on proovid ja pühapäeval algab Tuglase-etenduste seeria. Armuaega ei anta, aga eks ole saanud juba puhata ka. Ja eestimaine suvi ju alles ees.
Loodetavasti leidsid mu puhkusekirjete lugejad endale miskit huvipakkuvat. Järgmine kord kirjutan juba korralikult kodus olles. Ehk on köögiremont vahepeal valmis saanud ja elu läheb jälle tavapärastesse rööbastesse. Kaunite virtuaalsete kohtumisteni. Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar