Jah, puhkamisega nii ametis, et pole meelde tulnud siia ülestähendusi teha. Aga parandan nüüd natuke seda viga.
No üleeile õhtul oli basseini ääres väike olemine - nagu laupäevaõhtu ja nii. Tellisime pizzat ja igasugu maitsega kanatiibu, juua muidugi oli varuga. Ja seadsime end peale tubast õhtusööki õues sisse. Ilm oli kuldne, seltskonda kogunes ka oma 20 inimese jagu. Teiste hulgas oli 2 iirlannat, hollandlane, eestlasi, kel koduseks keeleks eranditult ingliš, kodueestlasi (ka peale minu - üks mu endine koolivend, kes perega siinsamas Villa Estos puhkab) ja muidugi neid n.ö. "õigeid" väliseestlasi. Mängisime akordioni, laulsime, napsitasime ja sõime. Tore oli ja tundus, et kõik jäid kokkuvõttes rahule (ka eesti keelt mittevaldavad pidulised, kes ometi end meie laulude saatel rõõmuga liigutasid ja mõnele laulule ka kaasa ümisesid). Eesti laul on üldse üks veniv mõiste - suurem osa n.ö. rahvalikest lauludest on kuskilt mujalt pärit ja tulevad väljamaalastele pahatihti kahtlaselt tuttavad ette. Ole sa siis hollandlane või ameeriklane.
Eile hommikul oli ärgates igatahes see pidu veel kaunikesti kontides (kui kolpa ka üheks "kontidest" arvata, siis veel eriti). Aga parata polnud, plaanis oli tuleval pühapäeval toimuva vabariigi aastapäeva peo jaoks veidi proovi teha ja sestap tuli sõita. Palm Beachi.
Iseenesest kena käik, mul jälle miskit uut avastatud. Eelmisel aastal viisid väljasõidud Bocast vaid lõuna- ja läänesuunas. Nüüd sai siis põhja poole ka kiigatud.
Alul maandusime siin juba 8 aastat elava eestlanna (Elleri kooli kasvandiku) Tuuliga klaveri manu ja leppisime kolme ühiselt esitatava laulu tarvis kokku tempod ja tujud. Noor daam mängis päris hästi ja oli üldse igapidi meeldiv. Selline tilluke, õrn ja habras, aga sõitis Hummeriga, mis tema kõrval mõjus eriti suure ja nurgelisena. Pidin seda kooslust kohe pildistama.
Siis oli väike lunch Lõuna-Florida Eesti Seltsi juhatusetegelase kodus. Ja siis sõitsime kuulsat Palm Beachi avastama. Peamiselt autoaknast, aga mitte ainult.
Breakersi hotell, kus Donald Trump teise naise võttis. Trumpi enda mõis. Jupiter - Celine Dioni, Burt Reynoldsi ja Tiger Woodsi majad. Seal võid sa sõita küll ja ringi kaeda. Aga sind seirab diskreetsest kaugusest politseimasin ja iga su liigutus fikseeritakse. Muidugi kui võõras oled.
Jalutasime Worth Avenue-l, sõime jäätist ja vaatasime rikaste ja ilusate ostuparadiisi moodustavaid ärisid. Mööda A1A-d tagasisõit Bocani. Kokkuvõttes küll põgus pilk sellele maapealsele paradiisile, aga ilus ja huvitav ikkagi.
Õhtul saime kaela ka ehtsa subtroopilise vihma. Ligi tunni jooksul kallas nagu... - ei oskagi tuua sobivat võrdlust. Igatahes meie oludes niisugust vihmaseina pole kohanud. Noh, võib-olla Niagara kose taga seistes näed samapalju teisel pool toimuvast kui siin selle vihmaseina taga (ees - vahet pole kus, sõltub kummalt poolt vaadata).
Vihmast oli niipalju kasu, et sain pisut varem magama kui tavaliselt. Nagu kuskil loo algupoolel öeldud sai, oli eelmise päeva basseinipidu kontides ja uni - tema ei lasknud mind isegi voodini välja, kippus juba õhtuses teelauas peale.
Tänu taevale igas mõttes - nii ülekantud (taevaisa) kui otseses (vihm) tähenduses olen täna hommikuks kenasti kosunud ja valmis vastu minema lauspuhkamisele - tänase päeva veedan rannas ja basseini ääres. Lubatakse 86 F sooja (mis Celsiuse skaalal teeb 30). Seega ega midagi muud tahakski ette võtta. Hommikuujumine on tehtud ja hommikusöök ootab. Sestap hetkel lõpetan.
Ah jaa, homme sõidame Key Westi. Seda ootan huviga, oli see käik ju mu ainus konkreetne soov siia saabudes. Saab näha, kas tegelikkus vastab ootustele või äkki ületab need :)
Päikest!
No üleeile õhtul oli basseini ääres väike olemine - nagu laupäevaõhtu ja nii. Tellisime pizzat ja igasugu maitsega kanatiibu, juua muidugi oli varuga. Ja seadsime end peale tubast õhtusööki õues sisse. Ilm oli kuldne, seltskonda kogunes ka oma 20 inimese jagu. Teiste hulgas oli 2 iirlannat, hollandlane, eestlasi, kel koduseks keeleks eranditult ingliš, kodueestlasi (ka peale minu - üks mu endine koolivend, kes perega siinsamas Villa Estos puhkab) ja muidugi neid n.ö. "õigeid" väliseestlasi. Mängisime akordioni, laulsime, napsitasime ja sõime. Tore oli ja tundus, et kõik jäid kokkuvõttes rahule (ka eesti keelt mittevaldavad pidulised, kes ometi end meie laulude saatel rõõmuga liigutasid ja mõnele laulule ka kaasa ümisesid). Eesti laul on üldse üks veniv mõiste - suurem osa n.ö. rahvalikest lauludest on kuskilt mujalt pärit ja tulevad väljamaalastele pahatihti kahtlaselt tuttavad ette. Ole sa siis hollandlane või ameeriklane.
Eile hommikul oli ärgates igatahes see pidu veel kaunikesti kontides (kui kolpa ka üheks "kontidest" arvata, siis veel eriti). Aga parata polnud, plaanis oli tuleval pühapäeval toimuva vabariigi aastapäeva peo jaoks veidi proovi teha ja sestap tuli sõita. Palm Beachi.
Iseenesest kena käik, mul jälle miskit uut avastatud. Eelmisel aastal viisid väljasõidud Bocast vaid lõuna- ja läänesuunas. Nüüd sai siis põhja poole ka kiigatud.
Alul maandusime siin juba 8 aastat elava eestlanna (Elleri kooli kasvandiku) Tuuliga klaveri manu ja leppisime kolme ühiselt esitatava laulu tarvis kokku tempod ja tujud. Noor daam mängis päris hästi ja oli üldse igapidi meeldiv. Selline tilluke, õrn ja habras, aga sõitis Hummeriga, mis tema kõrval mõjus eriti suure ja nurgelisena. Pidin seda kooslust kohe pildistama.
Siis oli väike lunch Lõuna-Florida Eesti Seltsi juhatusetegelase kodus. Ja siis sõitsime kuulsat Palm Beachi avastama. Peamiselt autoaknast, aga mitte ainult.
Breakersi hotell, kus Donald Trump teise naise võttis. Trumpi enda mõis. Jupiter - Celine Dioni, Burt Reynoldsi ja Tiger Woodsi majad. Seal võid sa sõita küll ja ringi kaeda. Aga sind seirab diskreetsest kaugusest politseimasin ja iga su liigutus fikseeritakse. Muidugi kui võõras oled.
Jalutasime Worth Avenue-l, sõime jäätist ja vaatasime rikaste ja ilusate ostuparadiisi moodustavaid ärisid. Mööda A1A-d tagasisõit Bocani. Kokkuvõttes küll põgus pilk sellele maapealsele paradiisile, aga ilus ja huvitav ikkagi.
Õhtul saime kaela ka ehtsa subtroopilise vihma. Ligi tunni jooksul kallas nagu... - ei oskagi tuua sobivat võrdlust. Igatahes meie oludes niisugust vihmaseina pole kohanud. Noh, võib-olla Niagara kose taga seistes näed samapalju teisel pool toimuvast kui siin selle vihmaseina taga (ees - vahet pole kus, sõltub kummalt poolt vaadata).
Vihmast oli niipalju kasu, et sain pisut varem magama kui tavaliselt. Nagu kuskil loo algupoolel öeldud sai, oli eelmise päeva basseinipidu kontides ja uni - tema ei lasknud mind isegi voodini välja, kippus juba õhtuses teelauas peale.
Tänu taevale igas mõttes - nii ülekantud (taevaisa) kui otseses (vihm) tähenduses olen täna hommikuks kenasti kosunud ja valmis vastu minema lauspuhkamisele - tänase päeva veedan rannas ja basseini ääres. Lubatakse 86 F sooja (mis Celsiuse skaalal teeb 30). Seega ega midagi muud tahakski ette võtta. Hommikuujumine on tehtud ja hommikusöök ootab. Sestap hetkel lõpetan.
Ah jaa, homme sõidame Key Westi. Seda ootan huviga, oli see käik ju mu ainus konkreetne soov siia saabudes. Saab näha, kas tegelikkus vastab ootustele või äkki ületab need :)
Päikest!
2 kommentaari:
oh,mis mõnus lugemine:)...jäin orkutis su reisupilte imetlema & leidsin tuttavaid nägusid...sh.Tuuli,kellega Elleris ühel ajal õppisime. ei teadnudki,et ta seal sooja päikse all...igaljuhul vahvasti kirjutad...muhe noh:D
Tore-tore. Eks kallistan siis Tuulit sinugi poolt kui pühapäeval jälle kokku saame. Boynton Beachil siis vabariigi aastapäeva tähistamine. Ja loe aga muudkui edasi - mul nädal aega veel jäänud siinkandis. Päikest :)
Postita kommentaar